Lõuna-Eesti sall
Halliste sõba

Mõõdud 70 x 200 cm

100% puuvill, beež/must

Lõuna-Eesti sõba sündis XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” puhuks. Nii peo kui uue salli keskmeks on noore põlvkonna seos oma maa, kultuuri ja vanema põlvega, mis koonduvad ühise mõiste alla – juured.

Nii ongi Halliste sõbale sätitud peremärgid, mis kaunistavad ka tänavust laulu- ja tantsupidu. Eluring, silmusnelinurk ja kaitsemaagiline hundihambakivi on kujundid, mis kaitsesid ja hoidsid Halliste rahvast juba vanadel aegadel ning tähistanud pereõnne ja põlvkondade jätkumist.

Kas meie esivanematel Lõuna-Eestis oli iseteadlik ilumeel või siiski peeti väga oluliseks just neid erilisi omadusi, mida peremärgid endas kandsid; igal juhul on Lõuna-Eesti mustrikirjade algupäraseid traditsioone ja käekirja järjekindlalt ning uhke visadusega säilitatud. Läbi ajaloo on uuenduste vastu heas mõttes jonnakad oldud.

Ellu sallideni jõudis see arhailine ja väga pika ajalooga mustrikiri Halliste puusapõlle märgates. Puusapõll on nagu põll, mida kanti ühel küljel. See oli tavakohaselt iluese ja kuulus pruudi või noore naise pidurõivistusse. Puusapõll tehti labasekoelisest linasest riidest, tikkimiseks kasutati kodukedratud ja küllaltki jämedat lõnga. Ääred lihviti ilusaks ja veatuks kahekordsete üleloomis- ja sämppistetega. Ehteks lisati põllele tikandi värvi narmad. Taolisi käsitöövõtteid kasutati sageli ka sõbade valmistamisel.

Olgu Halliste sõba kummardus meie esivanematele, kes on hoidnud meie maad ja kultuuri.